Project Description

Transmissiooniõlid mootorsõidukitele

ADDINOLi transmissiooniõlide hulgast leiab usaldusväärse määrimislahenduse pea igale jõuülekandele. Meil on olemas sobivad õlid raskkoormatud hüpoidülekannetele, sünkroniseeritud ja sünkroniseerimata manuaalkäigukastidele, roolireduktoritele, hübriidautode käigukastidele, sõiduautode, veokite, traktorite, metsatöö- ja ehitusmasinate ning statsionaarsete seadmete jaotuskastidele. Meie õlid vastavad tuntud automarkide, nagu nt BMW ja VW arvukatele jõudlusnõuetele.

ADDINOLi transmissiooniõlide valik

Uurige meie transmissiooniõlisid lähemalt. Kindlasti leiate siit oma sõidukile sobiva transmissiooniõli. Tootevaliku lõpus on link, mis suunab Teid e-poodi, kus näete kogu meie transmissiooniõlide sortimenti.

ADDINOL ATF XN 6

spetsifikatsioonid / litsentsid:

täidab nõudeid:
Aisin Warner AW-1, VW G 055 025, Nissan Matic-K, Nissan Matic-S, Toyota T-IV, Toyota ATF WS, MB 236.14, MB 236.12, MB 236.41, Volvo 1161540, VW G 055 005, GM 1940771, Jaguar C2C 8432, Ford WSS-M2C924-A, Hyundai SP-IV jt

MULTI TRANSMISSION FLUID 75 W 80

spetsifikatsioonid / litsentsid:
API GL-4, API GL-4+

täidab nõudeid:
MB 235.10, Volvo 97308, BMW MTF-LT-2, BMW MTF-LT-3, BMW MTF-LT-4, Fiat 9.55550-MZ1, VW G 009 317 jt

MULTI TRANSMISSION FLUID 75 W 90

spetsifikatsioonid / litsentsid:
API GL-4, API GL-4+

täidab nõudeid:
Fiat 9.55550-MX3, VW G 052 190, VW G 052 911, GM 1940182, Ford WSD-M2C200-C, PSA 9730 A2, Rover MTF 94, GM 1940004 jt

Transmissiooniõlid lähtuvalt viskoossusest

Teades, millise viskoossusega transmissiooniõli Teil tarvis on, võite järgnevalt lugeda lähemalt üksikute viskoossusklasside kohta.

 SAE 75W80           SAE 80W              SAE 90      

SAE 75W90            SAE 80W90        SAE 140   

SAE 75W140         SAE 85W90        ATF            

Ülevaade eelistest:

  • suurepärane voolavus
  • optimeeritud hõõrdumine
  • sobivad suurimateks koormusteks kõrgetel ja madalatel temperatuuridel
  • usaldusväärne kaitse kulumise ja korrosiooni eest, mis tagab transmissiooni pika tööea
  • pikendatud õlivahetusvälbad
  • maksimaalne energiatõhusus tänu kindlale ja usaldusväärsele määrimisele
  • meie tehniliste ekspertide suurepärane personaalne teenindus

Huvitavat lugemist transmissiooniõlidest

Nõuded | Koostis | Viskoossus | Klassifikatsioon | ATF | Õli lisamine | Transmissiooniõli vahetamine | Vanaõli käitlemine

Nõuded transmissiooniõlidele

Ülekandemehhanismid esitavad määrdeainele erilisi nõudeid. Hammaste koormatud aktiivpindade kokkupuutel mõjub määrdeainele suur surve. Vaatamata sellele peab määrdeaine moodustama püsiva õlikelme, mis eraldaks hõõrdepindasid. Kui metallpinnad puutuvad vahetult üksteisega kokku, võib tekkida segahõõrdumine. Segahõõrdumine soodustab kulumist ja põhjustab hammaste pinnakahjustusi, mis võivad viia käigukasti rivist väljalangemiseni. Transmissiooniõlide ülesanne on seda ära hoida.

Tähtsaimad nõuded transmissiooniõlidele:

  • hõõrdepaaride määrimine
  • neutraalsus tihendimaterjalide suhtes
  • optimaalne hõõrdumine käiguvahetusel
  • ülekandemehhanismi jahutamine läbi soojuse juhtimise karterisse
  • kaitse korrosiooni, kulumise, setete ja vahu eest
  • optimaalne viskoossus kõrgetel ja madalatel temperatuuridel
  • vastupidavus oksüdatsioonist ja temperatuurikõikumistest tingitud vananemisele

Transmissiooniõli vajavad praktiliselt kõik mootorsõidukid. Nii on olemas transmissiooniõlid autodele, veokitele, traktoritele ja mootorratastele. Sõidukites võib aga omakorda esineda mitut erinevat tüüpi jõuülekandeid. Käigukastid, diferentsiaalid või veosillad nõuavad spetsiaalseid määrdeaineid. Lisaks eristatakse transmissiooniõlisid manuaalkäigukastidele ja erinevat tüüpi automaatkastidele.

Sportauto lahtine ülekanne

Transmissiooniõlide koostis

Transmissiooniõlid koosnevad nagu mootoriõlidki baasõlidest (mineraalsetest või sünteetilistest) ja manusekomplektist, mis valitakse sõltuvalt töökoormusest. Transmissiooniõlide tootmisprotsess ei erine oluliselt muude autoõlide omast. Võrreldes mootoriõlidega võivad aga transmissiooniõlid sisaldada rohkem manuseid, kuna veokites küündib transmissiooniõli ettenähtud vahetusvälp kuni 750 000 kilomeetrini.

Suur tähtsus on EP-manustel, mis aitavad ära hoida metallist hõõrdepaaride keevitumist. Peaülekanded nõuavad suurt hulka EP-manuseid, mis koosnevad peamiselt fosfori- ja väävliühenditest. Kuna aga väävliühendid võivad soodustada korrosiooni ja kiirendada õli vananemist, kasutatakse vastukaaluks korrosiooniinhibiitoreid ja antioksüdante. See on lihtne näide sellest, miks manused peavad olema määrdeaines õiges vahekorras ja kombinatsioonis. Manuste optimaalse vahekorra saavutamine nõuab määrdeainetootjalt kogemusi ja katsetamist. Kui lõpptarbija peaks omavoliliselt lisama õlile täiendavaid manuseid, võib ta sellega õli sootuks ära rikkuda.

Manused peavad lisaks taluma kõrgeid ja madalaid temperatuure, takistama korrosiooni teket ja eemaldama õli ringlusest mustust.

Olulised manused transmissiooniõlides on:

  • EP-manused (Extreme Pressure – sööbimisvastaseks kaitseks)
  • AW-manused (Anti Wear – kulumisvastaseks kaitseks)
  • hõõrdemodifikaatorid (tähtis pole mitte kõige väiksem, vaid optimaalne hõõrdetegur)
  • vahustumisvastased manused (vahu tekke vähendamiseks)
  • korrosiooninhibiitorid (korrosiooni vähendamiseks ja hapete neutraliseerimiseks)
  • viskoossusindeksi parendid (temperatuurisõltuvuse optimeerimiseks)
  • hangumistemperatuuri alandajad (õli voolavuse parandamiseks madalatel temperatuuridel)
  • antioksüdandid (õli vananemise aeglustamiseks)

Transmissiooniõlide viskoossus

Õige viskoossus aitab kindlustada ülekandes vajaliku paksusega määrdeainekelme. Lihtsustatult öeldes kirjeldab viskoossus õli vastupanuvõimet voolamisele. Transmissiooniõlisid jagatakse viskoossusklassidesse USA Autoinseneride Ühingu (Society of Automotive Engineers) SAE J306 standardi alusel. Käibel on viskoossusklassid SAE 65 kuni SAE 250. Liigitamise aluseks on 100 °C juures mõõdetud kinemaatiline viskoossus (mm²/s). Mida suurem see arv on, seda paksem on õli.

Sarnaselt mootoriõlidega on ka transmissiooniõlide SAE klassifikatsioonis kasutusel viskoossusklassid, mis kirjeldavad õli voolavust madalatel temperatuuridel ja mida tähistatakse W-tähega (70W kuni 85W). Õlisid liigitatakse W- ehk talvistesse klassidesse temperatuuri järgi, mille juures Brookfieldi viskosimeetriga mõõdetav dünaamiline viskoossus ei ületa väärtust 150 000 mPa*s. See tähendab seda, et nt SAE 80W transmissiooniõli Brookfieldi viskoossus ei tohi -26 °C juures olla suurem kui 150 000 millipaskalsekundit.

SAE klassViskoossus madalal temperatuuril 150 000 mPa·s (°C)Min viskoossus 100 °C j (mm²/s)Max viskoossus 100 °C j (mm²/s)
70W-553,8
75W-403,8
80W-268,5
85W-1211,0
653,8< 5,0
705,0< 6,5
756,5< 8,5
808,5< 11,0
8511,0< 13,5
9013,5< 18,5
11018,5< 24,0
14024,0< 32,5
19032,5< 41,0
25041,0

Multiviskoossete õlide puhul, nagu nt 80W90, kirjeldab 80W madaltemperatuurilisi omadusi ja 90 õli paksust. Õli peab jääma mõlema klassi piirmäärade sisse. Endiselt on väga levinud SAE 80W90 ja 85W90 transmissiooniõlid, mida toodetakse valdavalt mineraalsetest baasõlidest. Paksemad õlid, nagu 80W140, peavad lisaks sisaldama nihkepinge stabiilsust tõstvat viskoossusindeksi parendit, mis tagaks nende voolavuse -26 °C temperatuuril. Transmissiooniõlid, mis täidavad samaaegselt SAE 75W või 70W ja SAE 90 või sellest kõrgema klassi nõudeid, on reeglina kallimad, sest nende tootmiseks on vaja kasutada API III, IV või V rühma baasõlisid, et tagada transmissiooniõli voolavus kuni -55 °C temperatuuril.

Viskoossuse valimisel lähtutakse sellest, milline on vastava ülekandemehhanismi jaoks optimaalne määrdeainekelme paksus. Liiga viskoosne õli osutab ülekande tööle vastupanu. Tagajärjeks on suuremad pritsimiskaod, mis vähendavad kasutegurit, ja kõrgemad temperatuurid, mis kiirendavad õli vananemist. Kui aga õli viskoossus on liiga väike, ei saavutata vajaliku paksusega määrdeainekelmet hõõrdepaari eraldamiseks. Sellisel juhul võib tekkida rike, mis on tingitud kulumise suurenemisest segahõõrdumisel. Transmissioonile sobiva õli viskoossuse annab ette sõidukitootja. Pidage kinni oma sõiduki kasutusjuhendis toodud ettekirjutustest või küsige nõu meie ekspertidelt.

Kuuekäiguline manuaalkäigukast (Audi)

Transmissiooniõlide API klassifikatsioon

Ameerika Naftainstituut API (American Petroleum Institute) ei kehtesta spetsifikatsioone mitte ainult mootoriõlidele. API koostatud kuue GL (Gear Lubricant) klassiga transmissiooniõlide klassifikatsioon, mis on ühtlasi ka kõige levinum, defineerib õlile põhinõuded lähtuvalt transmissioonist. Olenevalt ülekandele iseloomulikust koormusest nõutakse erinevate manusekombinatsioonide kasutamist.

Ülevaate transmissiooniõlide API klassifikatsioonist annab järgmine tabel:

API klassKasutusKoostis
GL-1 (inaktiivne)õlid väikse pindsurvega ja liugekiirusega käigukastidelelegeerimata õlid on piisavad, kasutada võib antioksüdante, korrosiooni- ja vahustumisvastaseid manuseid või hangumistemperatuuri alandajaid; hõõrdeteguri parendid ja EP-manused ei ole lubatud
GL-2 (inaktiivne)õlid mootorsõidukite sildade tiguülekannetele, mida API GL-1 tulenevalt koormusest, temperatuurist ja liugekiirusest ei hõlmakulumist vähendavate manustega õlid, kuid ilma EP-manuste nõudeta
GL-3 (inaktiivne)õlid käigukastidele ja koonushammasülekannetele veoautodes väikestel ja keskmistel pöörlemiskiirustel ja koormustelEP-manustega õlid, mille koormustaluvus on suurem kui API GL-1 õlidel, kuid alla API GL-4 nõuete
GL-4õlid koonushammas- ja hüpoidülekannetele veosildades väikestel koormustel ja pöörlemiskiirustel ning osadele käigukastidele ja tagasillaga integreeritud käigukastidele (transaxle)EP-manuste sisaldus GL-3 tasemest suurem koos korrosioonikaitse nõudega
GL-5õlid iseäranis sildade hüpoidülekannetele (diferentsiaalidele) suure ja/või väikse pöörlemiskiiruse ja suure pöördemomendi korralsuure EP-manuste sisaldusega õlid, millele kehtib lisaks korrosioonikaitse- ja vananemiskindluse nõue
GL-6 (inaktiivne)õlid ülekannetele, millel on väga suur väikeratta nihutus (see konstruktsiooniline lahendus ei osutunud edukaks – API GL-6 jõudluskatsed pole enam käibel)API GL-5 tasemest suurema EP-manuste sisaldusega õlid
MT-1õlid busside ja veoautode sünkroniseerimata käigukastidelepikemaajalise termilise stabiilsusega, tihendisõbralikumad ning parema korrosiooni- ja kulumisvastase kaitsega õlid kui API GL-4 või GL-5 nõuetele vastavad õlid

API klassid GL-1, GL-2, GL-3 ja GL-6 kuulutati 1995. aastal inaktiivseks. Sellegipoolest võib transmissiooniõlisid endiselt nende tähistustega müüa.

Tähelepanu

Erinevasse API klassi liigituvaid transmissiooniõlisid pole soovitatav omavahel segada. Samuti ei maksa eirata sõidukitootja ettekirjutusi. Kui Teie sõiduk vajab API GL-5 õli, ei tohi kasutada GL-3 või GL-4 õli. GL-3/4 nõuetele vastavad transmissiooniõlid ei talu suurt koormust ega suuda ära hoida kiiret kulumist. Kui Te aga valate GL-3 või GL-4 õli vajavasse manuaalkäigukasti GL-5 õli, võib väiksem hõõrdumine põhjustada käigukasti sünkronisaatori läbilibisemist. Halvimal juhul ei pruugi käikude vahetamine enam üldse õnnestuda.

OEM-ide jõudlusklassid

SAE ja API pakuvad väga lihtsat transmissiooniõlide liigitust. Transmissiooniõlide tegelikku jõudlust näitab see, milliseid täiendavaid transmissiooni- ja sõidukitootjate (OEMs = Original Equipment Manufacturers) jõudlusnõudeid ehk spetsifikatsioone nad täidavad. OEM-id kehtestavad õlidele nõuded automargi ülekande- või sõidukitüübist lähtuvalt. Pöörake seetõttu transmissiooniõli ostmisel alati tähelepanu nõutud spetsifikatsioonidele või litsentsidele. Lähtuge ettekirjutustest sõiduki manuaalis või küsige nõu meie ekspertidelt.

Tähtsamad OEM-ide jõudlusklassid transmissiooniõlidele on:

  • Mercedes-Benzi ettekirjutused
  • MAN tehase standardid
  • ZF TE-ML
  • VW standardid
  • Scania STO
  • Volvo STD

Automaatkäigukastiga sõidukite juhtivad tootjad on General Motors ja Ford. Nende GM DEXRON ja FORD MERCON spetsifikatsioonid olid omal ajal teedrajava tähtsusega ning on veel praegugi OEM-ide poolt kasutatavad. Samas on paljud OEM-id asendanud need individuaalsete spetsifikatsioonidega. Individuaalsed ATF-ide jõudlusklassid on muu hulgas kehtestanud Mercedes Benz, VW ja paljud Aasia autotootjad. API klassid ei kehti automaatkäigukastiõlidele.

Automaatkäigukastiõlid ehk ATF (Automatic Transmission Fluids)

Euroopas on ligi 35% ja terves maailmas juba üle 50% sõiduautodest varustatud automaatkäigukastiga. Selliste autode osakaal kasvab veelgi, sest moodsad automaatkastid on efektiivsed ja sportlikud ning seda sõltumata nende ehitusest. Siin eristatakse kolme süsteemi, millel on kõigil omad eelised ja puudused ning erinõuded automaatkäigukastiõlile ehk ATF-ile. Need kolm on: tava- ehk planetaarautomaatkäigukast (AT – kõige levinum), topeltsiduriga käigukast (DCT – samuti levinud ja üha populaarsem) ja sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast ehk variaatorkäigukast (CVT – väike turuosa, levinud rohkem Aasias). Lugege rohkemat automaatkäigukastiõlidest siit.

Tüüpiline automaatkasti käiguvalits

Transmissiooniõli lisamine

Sarnaselt mootoriõliga võib transmissiooniõli kogus pideva koormuse või lekke tõttu väheneda. Õlitaseme langemisega kaasneb vaegmäärimine, mis soodustab kulumist ja korrosiooni.

Õlitaseme mõõtmine käigukastis võib vahel olla raskendatud. Manuaalkäigukastidel pole üldjuhul mõõtevarrast. Õli paneb sisse sõidukitootja ja seda vahetatakse tavaliselt ainult siis, kui käigukasti on vaja remontida (nn lifetime õli, millest on rohkem juttu lõigus „Transmissiooniõli vahetamine“). Kui käigukast teeb müra või jõnksutab, peaksite laskma käigukasti töökojas üle vaadata. Need märgid võivad viidata manuste lagunemisele või madalala õlitasemele. Sellisel juhul on võimalik töökojas õli juurde lisada, enne kui tekib tõsisem rike, ja kõrvaldada probleem, mille tõttu on õlitase langenud. Transmissiooniõli tase võib langeda autos järgmistel põhjustel:

  • vigased rõngastihendid siduri poolel (õli jookseb mootori ja käigukasti karteri vahelt välja),
  • õli väljalaskekruvi või karteritihendi leke (õli jookseb ajami või kardaanvõlli vahelt välja).

Automaatkäigukastidel on paljudel juhtudel õlivarras olemas. Kus see täpselt asub, on kirjas sõiduki manuaalis. Juhul kui Teie sõiduautol pole õlivarrast, saab ilmselt õlitaset kontrollida elektroonilise anduriga. Kindlasti ei soovita me õlitaseme manuaalseks kontrollimiseks kinnist käigukasti ise lahti võtta. See on keeruline toiming, mis eeldab asjatundlikkust. Laske vajadusel kontrollida õlitaset töökojas, nt iga-aastase korralise hoolduse käigus.

Kui käigukastil on õlivarras olemas, saate õlitaset kontrollida samamoodi nagu mootoril. Tõmmake õlivarras välja, pühkige lapiga puhtaks ja lükake tagasi sisse. Tõmmates nüüd õlivarda uuesti välja, näete märgistuse järgi, kuhumaani õlitase ulatub. Kui õlinivoo on käigukastis liiga madal, kallake sobivat transmissiooniõli vähehaaval juurde. Kontrollige iga natukese aja tagant õlitaset, kuni saavutate soovitud tulemuse. Ülemäära palju õli ei tohi samuti käigukasti valada, sest siis poleks õlirõhk enam õige. Pealegi on transmissiooniõli üsna keeruline välja lasta.

Automaatkäigukasti (CVT) remont

Transmissiooniõli vahetamine

Arvestage sellega, et ka transmissiooniõli võib vajada aeg-ajalt vahetamist. Niinimetatud lifetime ehk eluaegsete transmissiooniõlide tööiga vastab olenevalt tootjast sõiduki keskmisele elueale, mis jääb vahemikku 80 000 kuni 150 000 kilomeetrit. Teatud tüüpi ülekanded nõuavad isegi lühemaid vahetusvälpasid (nt topeltsiduriga käigukastide õlivahetusvälp on 60 000 km). Tegelikkuses on aga tihti sõiduautode eluiga keskmisest kaks kuni kolm korda pikem. Iseäranis veokites, kus transmissiooniõli peab vahetama 150 000 kuni 750 000 km järel, on vaja sõiduki eluea jooksul vahetada õli mitu korda. Ka autodes, millel kulub taolise läbisõidu saavutamiseks kauem aega, tuleks transmissiooniõli vahetada iga kuue kuni kaheksa aasta tagant, kuna baasõlid ja manused võivad vahelduvate keskkonnamõjude tõttu vananeda. Pikaajalisel kasutamisel muutub transmissiooniõli viskoossus, mistõttu ei moodustu enam vajaliku paksusega määrdeainekelmet. Õli ei juhi enam piisavalt hästi soojust ära või ei teki enam piisavat õlirõhku. Termiline koormus või kondensvesi võivad soodustada manuste lagunemist, mille tulemusel võib käiguvahetus muutuda ebasujuvaks. Seetõttu on just vanemates autodes vaja regulaarselt kontrollida transmissiooniõli taset. Orienteeruv õlivahetuse välp on 80 000 km. Järgige vastavaid ettekirjutusi oma sõiduki kasutusjuhendis.

Muidugi on võimalik transmissiooniõli ka ise vahetada, kuid võrreldes mootoriõli vahetamisega on see tunduvalt keerulisem. Õli vahetamiseks on vaja vastavaid tööriistu (õlivahetusseadet ja tõstukit), erialaseid teadmisi ja osavust. Mõned käigukastid tuleb näiteks õlivahetuseks lahti monteerida. Seetõttu soovitame Teil lasta transmissiooniõli vahetada töökojas. Seal on kaks võimalust:

1. Vana transmissiooniõli lastakse välja ja uus õli pannakse sisse. Selle meetodi kahjuks räägib tõsiasi, et osa läbitöötanud õlist jääb koos mustusega käigukasti alles. Samas on see variant vähem töömahukas ja soodsam.
2. Käigukast võetakse lahti ja vana õli eemaldatakse täielikult läbiloputamise teel. Antud meetod on suure töömahu tõttu kallis, kuid tagab tunduvalt parema tulemuse.

Transmissiooniõli vahetuse kulud sõltuvad sõidukitüübist. Igal juhul on aga õli vahetada soodsam kui soetada vaegmäärimise tõttu kahjustada saanud käigukasti asemele uus.

Mis juhtub, kui transmissiooniõli satub mootorisse?

Mootoriõli lisamisel võib juhtuda, et mootorisse kallatakse kogemata hoopis transmissiooniõli. Ehkki head see mootorile ei tee, pole paanikaks siiski põhjust. Nagu mainitud sai, on transmissiooniõli koostis mootoriõli omaga sarnane. Erineva viskoossuse ja manusekomplekti tõttu ei ole siiski soovitatav lasta mootoril pikalt töötada transmissiooniõliga. Et vältida mootoririket või negatiivset mõju heitgaasi järeltöötlusele, tuleks pöörduda esimesel võimalusel teenindusse ja lasta õli ära vahetada. Kui Te olete sunnitud sõitma autoga, mille mootorisse on kallatud transmissiooniõli, ei pea kartma, et mootor kohe üles ütleb. Eriti siis mitte, kui transmissiooniõli osakaal mootoris on ainult 10–20%. Sellegipoolest peaks vältima pikkade vahemaade sõitmist.

Vanaõli käitlemine

Kui olete otsustanud ise transmissiooniõli ära vahetada, peate mõtlema ka sellele, mida teha vana väljalastud õliga. Transmissiooniõlile kehtivad samad reeglid nagu mootoriõlile. Koguge läbitöötanud õli purunemiskindlasse nõusse ja toimetage ohtlike jäätmete käitlusluba omava jäätmekäitleja kätte. Läbitöötanud transmissiooniõli ei tohi mitte mingil juhul visata muude olmejäätmete hulka ega valada kanalisatsiooni. Põhjavette sattunud õli kätkeb endas suurt ohtu inimeste ja loomade tervisele, kuna võib reostada tuhandeid liitreid joogivett. Vanaõli mittenõuetekohane käitlemine on karistatav. Lastes transmissiooniõli ära vahetada töökojas, pole Teil vaja vanaõli pärast muretseda, kuna sellega tegeleb töökoda.