Project Description

ADDINOLi hüdroõlid igaks kasutusjuhuks

ADDINOLi hüdroõlid sobivad ideaalselt kasutamiseks statsionaarsetes ja mobiilsetes masinates. Ka mitmekesiste nõuetega eritingimustes, nagu nt tuleohtlikes seadmetes, keskkonnatundlikes kasutusvaldkondades või toiduainetööstuses, seisavad nad oma ülesannete kõrgusel. Nende jõudlus ületab selgelt DIN 51524 standardi miinimumnõudeid. Koosnedes kõrgekvaliteedilistest baasõlidest ja hoolikalt valitud manustest, on neile jõukohased kõik väljakutsed, mida üks tänapäevane seade võib pakkuda, nagu kompaktsete seadmete väike õlimaht, suured töörõhud, kõrgem pinnatöötluskvaliteet ja erilised temperatuuritingimused. Nad tagavad kõikjal usaldusväärse kaitse kulumise ja korrosiooni eest. Lisaks aitavad paljud ADDINOLi hüdroõlid kokku hoida energiat. Nii kindlustab nt ADDINOL HV Eco Fluid suurtel jõuülekannetel väiksema energiakulu ja süsteemi maksimaalse efektiivsuse.

Ülevaade eelistest:

  • suurepärane õhu eraldusvõime ja minimaalne vahustumine
  • erakordselt hea vee eraldusvõime
  • tõhus kulumisvastane kaitse ja vananemiskindlus
  • termooksüdatsioonikindlus
  • parendatud korrosioonikaitse
  • kõrge puhtusaste
  • meie tehniliste ekspertide suurepärane personaalne teenindus

Nõuded hüdroõlidele

Olgu põllutöömasinad, traktorid ja rataslaadurid, tööstusseadmed, nagu pressid või survevalumasinad, rasked kallurid või kommunaalsõidukid linnaliikluses – hüdraulikat kohtab kõikjal. Nõuded hüdrosüsteemi töövedelikele on mitmekesised ning kasvavad koos tehnoloogia arenguga. Kompaktsem konstruktsioon, väiksem õlimaht ja konstruktsioonilised iseärasused (nagu nt väiksem õlitusava) kujutavad endast määrdeaine jaoks suuremat koormust.

Lisaks on seadmed pidevalt töös ning käitajatel on suured ootused nende efektiivsusele. Kasutatava määrdeaine kvaliteet mõjutab seadmete tööiga ja jõudlust. Nõutud on määrdeained, mis seisavad oma ülesannete kõrgusel ning tagavad seadmete usaldusväärse töö ja maksimaalse efektiivsuse.

Ilma korralikult õlitamata hüdrosüsteemita ei tööta ükski ekskavaator

Ilma korralikult õlitamata hüdrosüsteemita ei tööta ükski ekskavaator

Hüdroõlide erinevused

Enamikes hüdrosüsteemides nõuavad tootjad HLP (DIN 51524-2) või HVLP (DIN 51524-3) õlide kasutamist. Õlid peavad täitma mõningaid miinimumnõudeid, mis on kirjas DIN 51524 standardis. Muu hulgas kehtivad need vee eraldusvõimele, puhtusele, õhu eraldusvõimele, filtreeruvusele, kokkusobivusele tihenditega, oksüdatsioonikindlusele ja kulumiskaitsele. Suurt tähtsust omab ka vastavus soovitud viskoossusele ja viskoossuse sõltuvus temperatuurist. Nõnda koosnevad hüdroõlid kvaliteetsetest baasõlidest ja kasutusala järgi valitud erinevatest manustest.

HüdroõliKirjeldusOmadused
HLoksüdatsiooni ja korrosiooni vastuparendatud korrosioonikaitse
HLPoksüdatsiooni, korrosiooni vastu + kulumisvastased manusedvananemiskindlus, korrosioonikaitse, kasutustemperatuur ca -20 °C kuni +80 °C
HVLPnormeeritud DIN 51524-3 standardiga,
VI on vähemalt 140
viskoossuse vähene sõltuvus temperatuurist,
kasutuseelised piirtemperatuuridel, vahelduvatel
töötemperatuuridel, kasutustemperatuur ca -35 °C kuni + 120 °C
HLPDmustust lahustavad ja heljuvas olekus
hoidvad manused
kasutatav tundlike juhtimisseadmete puhul, takistab muda teket, kasutustemperatuur ca -20 °C kuni + 80 °C
HVLP Dmustust lahustavad ja heljuvas olekus
hoidvad manused, VI on vähemalt 140
takistab muda teket, kõrge viskoossusindeks
Arctic Fluidhea voolavus madalatel temperatuuridelspetsiaalsed hüdroõlid kasutamiseks külmkambrites
ja väga madalatel välistemperatuuridel
HEESei ohusta keskkonda, kõrge VIbiolagunevad hüdroõlid estrite baasil (küllastunud/
küllastumata), vananemiskindlad, temperatuurikindlad
HV Eco Fluidnormeeritud DIN 51524-3 standardiga,
VI on vähemalt 140
mineraalõlipõhine, viskoossuse vähene sõltuvus
temperatuurist, sobib välitingimustes töötavatele
hüdrosüsteemidele, suur energiasäästu võimalus,
väiksem kütusekulu, vähem CO2

Hüdroõlide viskoossus

Lisaks mustuse ohjamisele mängib olulist rolli hüdroõlide voolavus töötingimustes ja eelkõige piirtemperatuuridel. Seda omadust kirjeldab viskoossusindeks (VI) ning sellest sõltub kõikide hüdrosüsteemi osade usaldusväärne määrimine. VI arvutatakse välja 40 °C ja 100 °C temperatuuril mõõdetud kinemaatilisest viskoossusest. Madal VI tähendab kehvemat õlitust külmades oludes ja viskoossuse ülemäärast vähenemist kuumaga.

Et masin töötaks nii nagu vaja, peab külmkäivitusel ja välitingimustes olema tagatud kõikide määrimiskohtade kiire varustamine määrdeainega. Määrdeaine ebapiisav voolavus ehk liigne viskoossus põhjustab väsimust ja kulumist. Tagajärjeks on hüdrosüsteemi aeglane reageerimine ja suurem energiakulu. Ka kõrgetel temperatuuridel on vaja tagada stabiilne õlikelme. Kui hüdroõli muutub liiga vedelaks, ähvardab kulumine ja kavitatsioon. Tänu loomulikult kõrge viskoossusindeksiga kvaliteetsetele baasõlidele ja manustele on ADDINOLi hüdroõlide kasutamisel tagatud hüdrosüsteemi parim reageerimisvõime ja maksimaalsed kasutegurid kõikidel temperatuuridel.

Hüdroõlide viskoossus pole kvaliteedi näitaja. See on seadme tootja poolt ette antud. Näiteks on olemas hüdroõli HLP 46: HLP tähistab hüdroõli tüüpi, 46 kirjeldab kinemaatilist viskoossust (mm2/s) 40 °C juures. Viskoossus tuleneb vedeliku sisehõõrdumisest, mis sõltub alati temperatuurist. Madalatel temperatuuridel suureneb viskoossus, kõrgematel temperatuuridel väheneb viskoossus.

Õli viskoossus näitab seda, kui püdel või vedel ta on

Õli viskoossus näitab seda, kui püdel või vedel ta on

Hüdroõli värvus

Hüdroõli värvus ei näita toote kvaliteeti. Sõltuvalt tootjast võivad hüdrosüsteemi töövedelikud olla rohelised, punased või sinised. Variante on mitmeid. Värvist ei saa aga välja lugeda, kas üks hüdroõli on teisest parem või halvem. Ka ei ole õli värvuse põhjal võimalik teha järeldusi selle vananemise või kasutuskõlblikkuse kohta. Vedelikud võivad küll vananedes värvi muuta, kuid selle põhjal ei saa veel otsustada, kas nad vastavad endiselt nõuetele. Värvus võib muutuda ka vee või mustuse sattumisel õlisse või diiselefekti mõjul. Kui Teie hüdroõli värvus on tugevalt muutunud, laske seda laboris analüüsida. Seal on võimalik kindlaks teha, kas õli on muutunud kasutuskõlbmatuks või tohib seda kõhklematult edasi kasutada. Laboris mõõdetud parameetrid, nagu viskoossus, saastumismäär, manuste lagunemine või vee sisaldus annavad aimu, mida edasi teha.

Värvus ei ütle midagi õli omaduste kohta

Värvus ei ütle midagi õli omaduste kohta

Hüdroõlide filtreeruvus

Kübemetena esinev mustus, nagu näiteks tolm, on iga hüdrosüsteemi jaoks üks suurematest ohtudest. Kulumist ja muid kõrvalnähtusi põhjustades mõjutab mustus kogu seadme tööd ja eluiga. Seetõttu tuleks hüdroõli enne süsteemi kallamist alati veelkord filtreerida spetsiaalse filtriga. Alates 2005. aastast peab värske HLP hüdroõli puhtusklass olema vähemalt 21/19/16. Esimene arv näitab osakeste hulka suurusjärgus > 4 μm, keskmine arv osakeste hulka suurusjärgus > 6 μm ja viimane arv osakeste hulka suurusjärgus > 14 μm, mis võib maksimaalselt esineda 100 ml õliproovis. Parandades õli puhtust ehk vähendades osakeste hulka õlis, on võimalik õli kasutusiga pikendada.

Õli puhtusklassi saab parandada filtreerimisega. Filtreerimine ei tee aga viletsast hüdroõlist veel kvaliteettoodet. Toode peab ikkagi algusest peale vastama teatud tasemele. Eelduseks on õli filtreeruvus, mis kirjeldab õli omadust eraldada filtri läbimisel mustust. Mustus võib sattuda süsteemi väljastpoolt või tekkida süsteemis endas, nt hõõrdumise tõttu. Mustuse teke on niisiis vältimatu. Samas mõjutab mustus negatiivselt määrimisvõimet, kiirendab õli vananemist ning põhjustab masinaosade kulumist. Tulemuseks on tõrked või suisa töö seiskumine. ADDINOLi hüdroõlid saavutavad filtreeruvuskatsetel parimad tulemused. Sobiva filtritehnikaga on võimalik hoida tahkete osakeste, vee või vananemisproduktide sisaldus kontrolli all. Õlid saavutavad pika tööea ning kaitsevad hüdrosüsteemi osi kulumise eest. Tagatud on seadmete optimaalne jõudlus ja väiksemad hoolduskulud.

Ka kõige väiksemad osakesed hüdroõlis võivad tekitada süsteemis suurt kahju

Ka kõige väiksemad osakesed hüdroõlis võivad tekitada süsteemis suurt kahju

Hüdroõlide õhu eraldusvõime

Värske hüdroõli sisaldab kuni 9% õhku, mis esineb õlis lahustunud kujul. See ei mõjuta veel süsteemi tööd. Kui õli on aga olnud kasutusel juba pikemat aega, võib selle õhusisaldus olla oluliselt suurenenud. Õlis dispergeerunud õhk võib rõhu- ja/või temperatuurikõikumiste mõjul hakata eralduma õhumullidena. Pealegi on õhu sissepääs praktiliselt vältimatu. Õhumullid vähendavad määrdeaine määrimis- ja jahutusvõimet. Nende kokkusurumise tagajärjel on komponentide juhitavus häiritud. Selle esimeseks tunnuseks on müra suurenemine agregaadis. Kui süsteemis on vaba õhku, peavad pumbad tegema rohkem tööd. Tulemuseks on energiakaod ja masinaosade tööea lühenemine. Pealegi tekib kavitatsioon ja nõndanimetatud diiselefekt. Õli jaoks tähendab õhuga saastumine kiiremat vananemist. Hüdroõlide puhul on seega väga tähtis nende õhu eraldusvõime. Seda iseloomustab aeg minutites, mille järel on õlis dispergeerunud õhk kuni 0,2 mahu% jääksisalduseni õlist uuesti eraldunud. Tootelehtedele märgitakse õhu eraldusvõime, mida mõõdetakse ISO 9120 standardi kohaselt 50 °C temperatuuril, minutites. HLP 46 õhu eraldusvõime tohib olla maksimaalselt 10 minutit.

Vahu teke hüdroõlides

Õhk, mustus, oksüdatsioon ja ka konstruktsioonilised eripärad võivad soodustada vahu teket. Vaht halvendab hüdroõli määrimisvõimet ja takistab optimaalset jõuülekannet. Lisaks põhjustab vaht abrasiivset kulumist ja kujutab endast ohtu keskkonnale, kuna soodustab õli väljumist süsteemist. Ainus tõhus viis selle probleemi lahendamiseks on leida ja kõrvaldada liigse vahu tekke põhjus. Vahustumisvastaste manuste lisamine ei ole püsiv lahendus.

Õlisse on lastud õhk, vasakpoolne (ilma vahu inhibiitoriteta õli) vahustub tugevamalt kui parempoolne (vahu inhibiitoritega õli)

Õlisse on lastud õhk, vasakpoolne (ilma vahu inhibiitoriteta õli) vahustub tugevamalt kui parempoolne (vahu inhibiitoritega õli)

Ülemisel fotol kujutatud katse käigus lasti kahe õli sisse 5 minuti vältel õhku. Vahustumisvastaste manusteta (vahu inhibiitoriteta) õlis tekib tunduvalt rohkem vahtu kui vahustumisvastaste manustega õlis. Samas ei hoia vahustumisvastased manused vahu teket täielikult ära. Ideaalne oleks, kui õlisse satuks võimalikult vähe õhku.

Vee sisaldumine hüdroõlis

Vee eraldusvõime näitab, kui kiiresti eraldub õli dispergeerunud veest, et takistada süsteemis korrosiooni teket. Kuid ka vastupidine efekt võib olla mõnikord kasulik. HLPD hüdroõlid ei peagi vett eraldama, vaid olema hoopis dispergeerivate ja detergentsete omadustega. Nende ülesanne on hoida sissetunginud vedelik hajutatuna heljuvas olekus. DIN ISO 6614 standardi kohaselt 54 °C temperatuuril mõõdetav vee eraldusvõime peab ISO-VG 46 õlil olema alla 30 minuti. Mida lühem aeg, seda parem. ADDINOL HLP 46 hüdroõlil on see näiteks 11 minutit. Sellise aja saavutavad vaid vähesed HLP klassi õlid.

Saastumine veega on üks sagedasemaid hüdrosüsteemide rivist väljalangemise põhjuseid. DIN 51524-2 ja 51524-3 kohaselt ei tohi värskes õlis olla rohkem kui 0,05% vett. ADDINOLi hüdroõlid sisaldavad kõigest umbes 0,01% vett, omades väga häid eeldusi korrosiooni ohu hoidmiseks minimaalsena. Niiskete keskkonnatingimuste, temperatuurikõikumiste ja värske õli valesti ladustamise tõttu võib aga vee sisaldus hüdrosüsteemis olla palju suurem. Ka vee otsene sissepääs süsteemi on võimalik ja raskesti välditav. Jahutusvedeliku lekked, puhastus- ja hooldusmeetmed ning ka tootmisprotsess ise võivad tekitada süsteemi vett. Kui vaba vesi eraldub või moodustab õliga emulsiooni, kaasneb sellega määrimisvõime halvenemine. Lisaks põhjustab see õli kiiremat vananemist, korrosiooni ning kavitatsioonist ja kulumisest tingitud kahjustusi. Seetõttu on paljude hüdrosüsteemide puhul oluline hüdroõli vee eraldusvõime. Hea vee eraldusvõimega õlidest saab vaba vett kergesti eraldada ja eemaldada.

Kvaliteetne hüdroõli (vasakul) eraldub palju kiiremini veest kui kasutatud õli (paremal)

Kvaliteetne hüdroõli (vasakul) eraldub palju kiiremini veest kui kasutatud õli (paremal)

Hüdroõlide segamine

Mitte kõik hüdroõlid ei segune omavahel. Vältige järgmiste omadustega õlide või koosluste segunemist:

  • tsingivabade ja tsinki sisaldavate manustega õlid,
  • detergentidega ja detergentideta õlid,
  • glükoole sisaldavad baasõlid,
  • erinevad baasõlid (HFD, HEES jne).

Eksimuste vältimiseks koostage määrimisplaan ja märkige alati need õlid üles, mida Te kasutate. Õli lisamisel jälgige alati, milline toode on parajasti kasutusel. Kui kogemata segatakse omavahel kahte hüdroõli, mis omavahel kokku ei sobi, võib see mõjutada negatiivselt hüdrosüsteemi tööd. Tulemuseks on materjali kahjustused kuni süsteemi tõrkeni, kuna õli ei määri enam korralikult. Laske sel juhul õli välja, puhastage süsteem ära ja täitke see uue õliga.

Hüdroõli vahetamine ja vanaõli käitlemine

Hüdroõli vahetamisele kehtivad lähtuvalt masinast tootja ettekirjutused. Järgige täpselt tooja juhiseid ja pidage kinni etteantud vahetusvälpadest. Lisaks tuleb õli vahetada alati ära siis, kui õli omadused on muutunud. Sellest annavad märku muutunud viskoossus, saastumine ja manuste sisalduse vähenemine. Kahtluste korral võite alati saata õli laborisse analüüsimiseks.

Kui õli ei vasta enam nõuetele, tuleb see süsteemist välja lasta ja ohtliku jäätmena kõrvaldada. Selleks valage vanaõli purunemiskindlasse anumasse ning andke see üle ohtlike jäätmete käitlejale. Ka õli müüja on kohustatud võtma vastu vanaõli. Sellisel juhul peate aga vanaõli ise tagasi viima või saatma kalli raha eest postiga. Ehkki vana hüdroõli kõrvaldamine võib tunduda tülikas, suhtuge sellesse täie tõsidusega. Põhjavette sattudes võib hüdroõli põhjustada suure keskkonnakahju. Lisaks on selle eest ette nähtud suured rahatrahvid.