Uued Euro 6 saastenormide piirmäärad on äärmiselt ranged

Alates 2014. aasta 1. jaanuarist muutusid Euroopa Liidus kõigile uutele raskeveokitele kohustuslikuks Euro 6 saastenormid. Järjest rangematest kütusesäästu nõuetest ja heitgaasinormidest tuleneva mootorite kiire arengu tõttu on viimastel aastatel mootorsõidukite määrdeaineid ja iseäranis just veoautode, busside, põllutöö- ja ehitusmasinate mootoriõlisid pidevalt täiendatud.

Võrreldes Euro 5 normiga on vähendatud vastavalt uuele Euro 6 heitmenormile veoautode tahkete osakeste heitmete piirmäära ligi 67% ja lämmastikoksiidide heitkoguste piirmäära koguni 80%. Piirmääradest kinnipidamiseks kasutatakse innovaatilisi mootoritehnoloogiaid ja uusi heitgaasi järeltöötlussüsteeme. Ühtlasi nõuavad need uued mootorid spetsiaalseid mootoriõlisid. Seega, uute Euro 6 mootorite puhul ei seisa veokieksperdid silmitsi mitte ainult kompleksse mootoritehnikaga, vaid ka uut tüüpi määrdeainetega.

Need kõrge jõudlusega ACEA E6 ja ACEA E9 ning API CJ-4 mootoriõlid sisaldavad tunduvalt vähem sulfaattuhka (sulphated ash), fosforit (phosphorus) ja väävlit (sulphur). Olenevalt nende tuhka tekitavate ainete sisaldusest nimetatakse neid seetõttu ka Low või Mid SAPS õlideks. Low või Mid SAPS õlid eeldavad kütuste kasutamist, mille kvaliteet vastab Lääne-Euroopa standarditele.

Sellise mootoriõli väljatöötamine on igale määrdeainetootjale tõeline väljakutse ja seotud suurte kuludega, alates tootearendusest kuni autotootjate litsentside taotlusprotseduurideni. Väävlit ja fosforit, mida varem lisati manustena kõikidele mootoriõlidele, tohib nüüd õlides sisalduda miinimumkoguses. Täitmaks siiski muid Low SAPS õlidele kehtestatud kõrgeid nõudeid seoses pikemate õlivahetusvälpadega, väiksema hõõrdumise ja hea kulumisvastase kaitsega, tuli arendada täiesti uued manusekomplektid.

Euro 6 saastenormidele vastavate spetsiaalsete määrdeõlide segunemist muude õlidega tuleks ilmtingimata vältida, kuna ainult puhtal kujul saavad need õlid avaldada kogu oma jõudluse ning kaitsta mootorit ja heitgaasi järeltöötlussüsteeme.
Kui kasutatakse sõidukitootja ettekirjutustest madalama kvaliteediga mootoriõlisid, ohustab see mootoreid ja heitgaasi järeltöötlussüsteeme. Nende töö on häiritud ja tagajärjeks on rikked. Ebasobiva mootoriõli kasutamisel võivad kiiresti ummistuda tahmafiltri (DPF) peened poorid. Filtri vahetamine võib maksta tuhandeid eurosid.

Järgnev tabel annab ülevaate õlide erinevustest ja sarnasustest

Uute määrdeainete arendamisse on kaasatud ka sõiduki- või mootoritootjad.
Tootjate ühendused koostavad määrdeainetele spetsifikatsioone ning mõned tootjad, nagu nt MAN, Mercedes-Benz, MTU, Renault, Fiat-Iveco, Mack, Scania, Volvo ja VW, kehtestavad õlidele oma kvaliteedinõuded.
Mõnede määrdeainetootjatega, kellel on oma tootearendusosakond ja vastavad teadmised, nagu näiteks ADDINOLil, teostatakse koos ühiseid arendusprojekte.

ACEA – Euroopa Autotootjate Ühendus (Association des Constructeurs Europeens de l´Automobile) koostab mootoriõlidele spetsifikatsioone, mis baseeruvad Euroopa rangeimatel katsemeetoditel. Seega kajastavad ACEA spetsifikatsioonid Euroopa mootoritootjate ühiseid nõudeid mootoriõlidele. Veoautode diiselmootorite õlid liigituvad ACEA E klassi. Kõrgeimad kvaliteediklassid, mis kehtivad praegu heitgaasi järeltöötlussüsteemidega sõidukite õlidele, on ACEA E6 ja E9, kusjuures E9 arvestab esmakordselt ka Ameerika sõidukitootjate nõuetega.

API – Ameerika Naftainstituut (American Petroleum Institute) kasutab mootoriõlide klassifitseerimiseks eelkõige Ameerika päritoluga tootjate testmootoreid. Veoautode valdkonnas on oluline diiselmootoriõlide API C (C = Commercial) klassifikatsioon. Praegu kehtivad klassid API CH-4 kuni API CJ-4. API CA kuni API CG-4 klassi mootoriõlid sobivad sõidukitele, mis on toodetud enne 1998. aastat. API CJ-4 kirjeldab praegu kõige kõrgemaid nõudeid diiselmootoriõlidele.