Jahutus-määrdevedelikud – ADDINOLi metallitöötlusõlid

Jahutus-määrdevedelikud on raudmetallide ja mitteraudmetallide lõike- ja survetöötluseks hädavajalikud. Nad jahutavad, loputavad ning eemaldavad metallipuru, laaste ja saasteaineid. Töötlusprotsessi tulemus oleneb suurel määral kasutusel olevast jahutus-määrdevedelikust ja selle kvaliteedist.

ADDINOLi jahutus-määrdevedelikud on end pikkade aastate jooksul tuhandekordselt tõestanud. Olgu tegemist kõrglegeerterase, malmi, värvilise metalli või alumiiniumiga, ADDINOLil on iga materjali ja töötlusmeetodi jaoks olemas optimaalselt sobiv toode.

Jahutus-määrdevedelikke nimetatakse ka metallitöötlusõlideks.

Ülevaade eelistest:

lai valik veega segunevaid ja veega mittesegunevaid jahutus-määrdevedelikke
tõhus ja ohutu töö
pikk kasutusiga
parim korrosioonikaitse
nahasõbralikkus
töödeldavate detailide optimaalne täpsus ja pinnakvaliteet
maksimaalne ökonoomsus
meie tehniliste ekspertide suurepärane personaalne teenindus

Huvitavat lugemist jahutus-määrdevedelikest

Jahutus-määrdevedelike koostis

Jahutus-määrdevedelikud koosnevad baasõlist (mineraalsed, sünteetilised või taimeõlid), veest (veega segatud jahutus-määrdevedelikud) ja manustest. Jahutus-määrdevedelikud jagunevad veega segunevateks ja veega mittesegunevateks.

Eri tüüpi jahutus-määrdevedelike eristamine ja määratlemine on reguleeritud DIN 51385 standardiga. Dokument käsitleb „Määrdeaineid, mida kasutatakse määrimiseks või jahutamiseks ja määrimiseks materjalide, iseäranis metallide, lõike- või survetöötlemisel“. See DIN standard täidab üksnes nimetamise eesmärki. See ei puuduta jahutus-määrdevedelike võrreldavust katsete põhjal.

Veega segunevad vs veega mittesegunevad jahutus-määrdevedelikud

Veega segunevad jahutus-määrdevedelikud tarnitakse kohale kontsentraadina. Klient peab lahjendama kontsentraati etteantud koguses veega, et saada kasutusvalmis lõpptoode.

Veega mittesegunevad jahutus-määrdevedelikud koosnevad enamasti mineraalõlidest või harvadel juhtudel sünteetilistest õlidest. Vajadusest lähtuvalt lisatakse õlile manuseid (nt fosfori, väävli või kloori baasil). Veega mittesegunevad jahutus-määrdevedelikud on valmis segud ja kohe kasutatavad.

Tüüp	Eelised	Puudused	Otstarve
veega segunevad jahutus-määrdevedelikud	hea soojuse ärajuhtimine head loputusomadused	kehvem määrimisvõime võivad olla soodne kasvupinnas bakteritele ja seentele	kiired töötlusprotsessid ja kõrge temperatuur
veega mittesegunevad jahutus-määrdevedelikud	hea määrimisvõime pole soodne kasvupinnas mikroobidele pikk kasutusiga	kehvem soojuse ärajuhtimine kehvem loputusvõime	rasked lõiketöötlusprotsessid

Jahutus-määrdevedelikes kasutatavad manused

Tähtsaimad manused jahutus-määrdevedelikes on:

EP-manused (survetaluvus)
AW-manused (kulumisvastane kaitse)
korrosioonitõrjemanused
vahu inhibiitorid
uduvastased manused (aerosooli tekke vähendamiseks)
vananemisvastased manused (antioksüdandid)
dispergandid (hoiavad väikesed osakesed heljumis)
emulgaatorid (tagavad vee ja õli segunemise)
konservandid (biotsiidid)

Jahutus-määrdevedelikele esitatavad nõuded

Jahutus-määrdevedelikel peab olema rida omadusi, et nende kasutamine oleks tulemuslik. Need omadused on:

jahutamine
määrimisvõime
loputamine
korrosioonivastane kaitse
nahasõbralikkus
vananemiskindlus
vastupidavus bakteritele ja seentele
emulgeerimine (veega segunevad jahutus-määrdevedelikud)
minimaalne vahustumine
mustuse eraldamine
kokkusobivus metallide, lakkide ja elastomeeridega
rasksüttivus
vähene lõhn
pikk kasutusiga

Selleks et jahutus-määrdevedelikke saaks kasutada võimalikult kaua, on vaja neid puhastada. Puhastamine toimub filtritega, mis eemaldavad jahutus-määrdevedelikust mustuse ja hoiavad vedeliku puhtana. Lisaks on võimalik eemaldada tahkeid saasteaineid magnetitega või lasta neil settida settepaaki. Samuti pole soovitav, et jahutus-määrdevedelikku satuks muid õlisid tööpingi lekkivatest õlitussüsteemidest. See võib halvendada jahutus-määrdevedeliku omadusi. Kui veega segunevast jahutus-määrdevedelikust leitakse muid õlisid, saab neid eraldada koorijaga või separaatoritega.

Jahutus-määrdevedelike kasutusalad

Jahutus-määrdevedelikke kasutatakse metallide lõike- (saagimisel, puurimisel, lihvimisel) ja survetöötlemisel (painutamisel, valtsimisel). Jahutus-määrdevedeliku ülesanne on juhtida ära soojust ja takistada tööpinna ülekuumenemist. Selle tulemusel on võimalik toorikut töödelda kauem, suuremal kiirusel ja suurema täpsusega. Tänu oma määrimisvõimele vähendab jahutus-määrdevedelik tööprotsessil hõõrdumist, säästes tööriista ja pikendades selle kasutusiga. Oluline on ka laastude ja tolmu eemaldamine, et hoida töökoht puhas. Jahutus-määrdevedeliku korrosioonitõrjeomadused kaitsevad tööriista, tööpinki ja toorikut korrosiooni eest.

karastusõli lõikeõli

Kuidas valida õige jahutus-määrdevedelik

Jahutus-määrdevedelikud on metallitöötlusel suur kulufaktor, moodustades 8–16% tootmiskuludest. Seega on nende kulud enam-vähem samaväärsed tööjõukuludega. Tööriistade kulud moodustavad võrdluseks kõigest 3–5% tootmiskuludest. Oma tööpingi ökonoomseks käitamiseks peaksite valima optimaalse jahutus-määrdevedeliku.

Õige jahutus-määrdevedeliku valimiseks peaks olema eelnevalt teada, millises keskkonnas hakatakse määrdeainet kasutama:

materjal (roostevaba teras, malm, alumiinium, vask jne)
vee iseloom (on see kare, pehme, demineraliseeritud)
masinatootja ettekirjutused
tööpink (üksik tööpink, töötlusmeetod, töötlemiskeskus, tööriista tüüp)
jahutus-määrdevedeliku süsteem (üksiksüsteem, keskmäärimissüsteem, filter)
seni kasutatud jahutus-määrdevedelik (kas esines nahahaigusi, probleeme korrosiooni või vahustumisega?)
iseärasused riiklikus seadusandluses

Valiku tegemisel aitavad Teid meie eksperdid.

Treimisel kasutatakse valdavalt veega segunevaid jahutus-määrdevedelikke

Ohtude hindamine jahutus-määrdevedelike kasutamisel

Jahutus-määrdevedelike käitlemine töökohal nõuab ohtude hindamist. Ohuanalüüsi käigus on vaja kindlaks teha, millised ohud võivad abiainete käitlemisel esineda ja kuidas saaks neid kõige paremini ennetada. See puudutab konkreetselt kokkupuudet naha ja silmadega, aurude sissehingamist ning tule- ja plahvatusohtu.

Ohupotentsiaal tuleb hoida võimalikult väike. Täielikult pole seda nagunii kunagi võimalik välistada. Moodsaid jahutus-määrdevedelikke arendatakse aga pidevalt edasi, et nad ei kahjustaks inimeste tervist ja peaksid tööprotsessi koormustele võimalikult hästi vastu.

ADDINOLi jahutus-määrdevedelikud ei ärrita nahka. Harvadel juhtudel võivad jahutus-määrdevedelikud siiski põhjustada nahaärritust. Selle vältimiseks järgige alltoodud reegleid:

Ärge peske oma käsi kunagi emulsiooniga ega kasutage kuivatamiseks puhastuslappe!
Ärge kasutage käte puhastamiseks suruõhku!
Suruõhu kasutamisel rakendage kindlasti vastavaid kaitsemeetmeid ning hoiduge aurude ja aerosoolide sissehingamisest!
Hoidke emulsioon puhas!
Peske enne ja pärast tööd oma käsi!
Määrige enne tööd ja pärast puhkepause nahale sobivat nahakaitsekreemi!
Kasutage oma käte hooldamiseks pärast tööd ja vabal ajal sobivat hoolduskreemi!

Jahutus-määrdevedelikest tingitud probleemid

Kui jahutus-määrdevedelikku kasutatakse vales kontsentratsioonis või valel otstarbel, võib see põhjustada mitmeid erinevaid probleeme. Toome siinkohal välja kõige sagedasemad probleemid, nende põhjused, mõjud ja vastuabinõud.

Tuvastamine	Põhjus	Mõjud	Vastuabinõud
bakterid	vale kontsentratsioon saasteained jahutus-määrdevedelikus	ebameeldiv lõhn ebastabiilsus pH langus korrosioon nahaärritused	lisage biotsiide suurendage kontsentratsiooni puhastage vältige saastumist
seened	vale kontsentratsioon saasteained jahutus-määrdevedelikus	ebameeldiv lõhn nahaärritused kihi teke klappide, filtrite ummistumine	töödelge keemiliselt suurendage kontsentratsiooni puhastage vältige saastumist
vaht	vale kontsentratsioon liiga pehme vesi liiga suur jahutus-määrdevedeliku langemiskõrgus	masina seiskumine tööriistade tööea lühenemine madal viimistluskvaliteet	korrigeerige kontsentratsiooni suurendage vee karedust optimeerige jahutus-määrdevedeliku tsirkulatsioonisüsteemi
ebastabiilsus	liiga kare vesi liiga palju lekkinud õli liiga palju saasteaineid	kleepuvad setted masinatel õlisetted masinatel korrosioon nahaärritused	vahetage osaliselt ära lisage emulgaatoreid lisage pehmet vett puhastage vältige saastumist
ebameeldiv lõhn	bakterid vale kontsentratsioon liiga pikad seisuajad ebapiisav ventilatsioon	ebastabiilsus korrosioon ebameeldiv töötada	mõõtke pH taset optimeerige süsteemi ventilatsiooni aktiveerige jahutus-määrdevedeliku ringlus kasutage õiges kontsentratsioonis lisage biotsiide
nahaärritused	vale kontsentratsioon liiga palju saasteaineid bakterid/seened	haigestumised töölt lahkumised	korrigeerige kontsentratsiooni eemaldage saasteained külastage nahaarsti lisage biotsiide
korrosioon	liiga madal kontsentratsioon pH on alla 8,6 bakterid	tööpinkide ja toorikute korrodeerumine	suurendage kontsentratsiooni

Tähelepanu

Veega segunevate jahutus-määrdevedelike puhul on bakterite ja seentega saastumise oht eriti suur. Pöörake seetõttu tähelepanu asjatundlikule hooldusele (dokumentatsioon). Kui Teil on kahtlusi, vahetage parem jahutus-määrdevedelik ära, selle asemel et seda edasi kasutada. Tervisega seotud riske ei tohi mitte mingil juhul alahinnata.

Jahutus-määrdevedeliku vahetamine

Kui jahutus-määrdevedelik on tugevalt saastunud ega toimi enam selliselt nagu peab, tuleks see ära vahetada. Jahutus-määrdevedeliku seisundit tuleb regulaarselt kontrollida kindlate parameetrite põhjal. Nendeks parameetriteks on kontsentratsioon, pH tase, mikroorganismide arv, nitriti ja nitraadi sisaldus. Kui need väärtused ületavad etteantud piirmäärasid, on vaja rakendada vastuabinõusid. Märgid, mis viitavad õli vahetamise vajadusele, on ebameeldiv lõhn, ummistused või korrosioon. Jahutus-määrdevedeliku vahetamisel lisatakse süsteemi puhastusvahendit, mis lahustab mustust, baktereid ja seeni. Kui tsirkulatsioonisüsteem on korralikult puhastunud ja desinfitseeritud, lastakse vana emulsioon välja. Pärast seda, kui süsteem on veelkord läbi loputatud, võetakse kasutusele värske jahutus-määrdevedelik. Jahutus-määrdevedelikku tasub igal juhul hooldada. Sel viisil pikendate jahutus-määrdevedeliku kasutusiga, vähendate jäätmete kogust, parandate töö kvaliteeti, kaitsete oma töötajaid ja hoiate pikemas perspektiivis kulusid kokku.

Refraktomeetriga mõõdetakse jahutus-määrdevedeliku kontsentratsiooni

Vanaõli käitlemine

Kasutatud metallitöötlusõlide käitlemist reguleerib Eestis jäätmeseadus. Euroopas kehtib igale jäätmeliigile oma kindel jäätmekood, mis on kirjas ka ADDINOLi toodete ohutuskaartidel. Kasutatud metallitöötlusõlisid ja emulsioone koguvad ja käitlevad akrediteeritud ja litsentseeritud – spetsiaalselt kontrollitud – jäätmekäitlusettevõtted.

Metallitöötlusõlisid, mida ei ole segatud veega, võib üldjuhul käidelda sarnaselt vanaõlidega. Veega segunevate jahutus-määrdevedelike emulsioonid nõuavad aga teistsugust lähenemist. Neid saab enne utiliseerimist või kõrvaldamist töödelda vee- ja õlifaasi üksteisest eraldamisega. Vältige keskkonna reostamist ja vähendage jäätmekäitluskulusid! Minimeerige kasutatud jahutus-määrdevedelike kogust. Pikendage mõistlikkuse piires emulsiooni kasutusiga regulaarsete ülevaatustega ja hooldusega, võttes seejuures arvesse kulusid ning tööohutust ja -hügieeni. Suurematel ettevõtetel oleks mõistlik muretseda emulsioonide lõhustusseade. Kui aastane kasutatud emulsioonide kogus on umbes 30 t, tasub see seade end ära.