Mootoriõli tootmine

Mootoriõlid on nafta rafineerimisprotsessi tulemid. Destilleerimise, rafineerimise, krakkimise või sünteesimise teel saadakse erinevad baasõlid, mida kasutatakse mootoriõli tootmiseks. Seejuures eristatakse mineraalõlisid ja sünteesõlisid. Mootoriõli valmistamiseks kasutatakse enamasti sünteesõli, kuna see on väga vananemiskindel ning kõrgetel ja madalatel temperatuuridel paremate määrimisomadustega.

Mootoriõli lisandid (manused)

Baasõlidest üksi ei piisa, et pidada vastu mootori töökoormusele ja pakkuda süsteemile piisavat kaitset. Et õli tõhusalt toimiks, lisatakse sellele manuseid. Manuste osakaal võib ulatuda baasõlis kuni 20%-ni. Manused on õlis lahustuvad lisandid, mis annavad baasõlile täiendavad omadused, mida sel enne manuste lisamist polnud. Nõnda kindlustatakse mootoriõli võimalikult pikk kasutusiga suurtel koormustel.

Laboris pannakse paika baasõli ja manuste õige segamisvahekord

Mootoriõlide omadused

Mootoriõlid määrivad mootori mehaanilisi osi ja hoiavad liikuvad detailid üksteisest lahus. Seeläbi väheneb mootoris kulumine ja tagatakse pikk tööiga. Mootori kasutegur suureneb, mis omakorda tähendab väiksemat kütusekulu. Nii aitavad tänapäevased mootoriõlid vähendada ka heitmeid ja säästa keskkonda. Tänu optimeeritud kasutuseale kulub nüüd ka kauem aega, kuni mootoriõli vajab juurde lisamist, ära vahetamist või tuleb toimetada jäätmekäitlejale.

Ülevaade mootoriõli ülesannetest:

• mootori laitmatu puhtus tänu suurepärasele pesemisvõimele
• usaldusväärne kaitse kulumise ja korrosiooni eest, mis tagab mootori pika tööea
• suurepärane mootori käivitus ja soojenemine tänu heale voolavusele madalatel temperatuuridel
• vähem heitmeid
• vastupidav õlikelme kõikides ekspluatatsioonitingimustes
• parendatud hõõrdumisvastased omadused, mis tagavad väiksema kütusekulu
• väiksem õlikulu tänu minimaalsele aurustumiskaole
• katalüsaatorite ja muude heitgaasi järeltöötlussüsteemide suurepärane kaitse*
  *palun järgige sõidukitootja ettekirjutusi

Mootoriõli tähistused ja normid

Mootoriõlisid klassifitseerivad erinevad instituudid. Seetõttu eksisteerivad mitmesugused spetsifikatsioonid ja klassid, mis võivad Teid määrdeainet valides ajada alguses segadusse. Peatume esmalt tähtsaimatel viskoossusklassidel. Eraldi lehel saate tutvuda mootoriõlide spetsifikatsioonide ja sõidukitootjate litsentsidega.

Mootoriõlide SAE viskoossusklassid

Viskoossus kirjeldab õli voolavust. Teatud mõttes on see õli vastupanuvõime voolamisele. Viskoossus sõltub temperatuurist. Külmaga on õli pigem paks ja soojaga vedel. Mootoriõlid jagatakse SAE (Society of Automotive Engineers = USA Autoinseneride Ühing) klassidesse. SAE viskoossusklassid ei näita kvaliteeti, vaid on mõeldud õlide liigitamiseks viskoossuse järgi. Varasemalt kasutati talvel väheviskoosseid õlisid, nagu SAE 10 või SAE 20. Suvel aga vahetati need viskoossema õli vastu välja. Selliseid õlisid nimetatakse monoviskoosseteks õlideks. Tänapäevased multiviskoossed õlid, nagu nt ADDINOL Giga Light MV 0530 LL (SAE 5W30), on aastaringsed õlid, mis määrivad usaldusväärselt laias temperatuurivahemikus. Oluliseks näitajaks on seejuures mootoriõli viskoossusindeks (VI). Mida suurem see on, seda laiemas temperatuurivahemikus saab õli kasutada. Kui näiteks monoviskoossete õlide VI on 100, siis multiviskoossete õlide VI võib olla kuni 150.

Monoviskoossed õlid jagunevad suve- ja talveõlideks olenevalt sellest, millise temperatuurivahemiku jaoks on nad ette nähtud. Suveõlisid märgivad SAE klassid 8 kuni 60. Määrav on seejuures mootoriõli voolavus 100 °C temperatuuril. SAE 8 on väga vedel, SAE 60 paks õli. 100 °C juures mõõdetud viskoossust väljendatakse ruutmillimeetrites sekundi kohta (mm²/s). Talveõlisid tähistavad viskoossusklassid SAE 0W („W“ tähendab talve) kuni 25W. 0W õlid on võrdlemisi vedelad, 25W õlid pigem paksud. Mootoriõlide liigitamise aluseks on siinkohal madalaim temperatuur, mille juures on nad veel pumbatavad. Multiviskoossed õlid katavad korraga mitut temperatuurivahemikku ning ühendavad endas suve- ja talveõlide eelised. Nad sobivad nii kõrgeteks kui ka madalateks temperatuurideks. Manustest on neile lisatud viskoossuse parendid. Aastaringsete õlide SAE klasside tähistused koosnevad madaltemperatuuri ja kõrgtemperatuuri viskoossusest. Näiteks: SAE 5W30 on kombinatsioon SAE 5W-st ja SAE 30-st.

Ülevaade levinud SAE klassidest lähtuvalt defineeritud parameetritest

Mida peate jälgima?

Millise viskoossusklassi õli Teie sõiduki mootor vajab, määrab ära sõiduki tootja. Kallake mootorisse ainult tootja poolt ettekirjutatud viskoossusklassi õli. Vastasel juhul ei pruugi tekkida mootoris vajalikku õlirõhku. Ülemäära kõrge rõhk võib liigselt koormata ja kahjustada mootori tihendeid. Mootor võib hakata lekkima ja õli läbi laskma. Liiga madala rõhu tulemuseks on mootoriruumi vaegmäärimine, mis soodustab kulumist.

Mootoriõli talvel

Auto- ja mootorrattajuhtidel pole üldiselt tarvis kallata talve tulekul mootorisse spetsiaalset õli, mis tagaks parema määrimise. Kui Te juba kasutate multiviskoosset SAE 5W30 või 10W40 õli, on Teie mootor Kesk-Euroopa talvisteks tingimusteks kõigiti valmis. Mootoriõlid dünaamilise viskoossusega 5W pakuvad kaitset kuni -35 °C, 10W õlid kuni -30 °C temperatuuril. 0W mootoriõlid varustavad mootorit piisava koguse määrdeainega isegi -40 °C välistemperatuuril. Kui Teil pole just kavas sõita maailma külmimatesse regioonidesse, võite oma sõidukiga julgesti talvele vastu minna.

Kindlasti ei tasu aga käreda pakasega sõita kohe pärast mootori käivitamist kõrgete pööretega. Õli on külmana alati veidi paksem ja peab esmalt soojenema, et jõuda kõikidesse määrimiskohtadesse. See toimub juba mõne kilomeetri jooksul. Esimestel kilomeetritel peaks jälgima, et mootori pöörete arv ei läheks üle 2500. Vanemad sõiduautod (vanasõidukid ja youngtimer’id) vajavad mõnikord ka hooajalist õlivahetust, kuna nad ei talu multiviskoosseid õlisid. Sellisel juhul peab talvel kasutama talvist monoviskoosset mootoriõli.

Mootoriõlide erinevused ja eriliigid

Suur hulk tavatarbijaid on peamiselt huvitatud aastaringsest mootoriõlist sõiduautole. Kuna ka sõiduautode mootoriõlide seas on mitmeid eriliike, räägime neist järgnevalt veidi lähemalt. Lisaks vajavad mootoriõli ka mootorrattad, traktorid või vanasõidukid. Peatume lühidalt ka nende õlide iseärasustel.

Kütusesäästlik õli

Kütusesäästlikud õlid koosnevad väheviskoossetest baasõlidest (sünteetilisest või poolsünteetilisest) ja spetsiaalsetest manustest, mis parandavad määrimisomadusi. Tagades mootoris väiksed mehaanilised hõõrdekaod, aitavad nad hoida kokku kütust. Kütusesääst võib sõltuvalt sõidustiilist olla 2% kuni 6%. Iseäranis siis, kui mootor on veel külm ega tööta kõrgetel pööretel (linnaliikluses), aitab selline mootoriõli vähendada kütusekulu. Vaatamata madalale viskoossusele on mootor siiski piisavalt hästi määritud ka suurel koormusel. Paljud aastaringsed (eriti just 0W või 5W madaltemperatuuri viskoossusega) õlid on saadaval väheviskoossete kütusesäästlike õlidena, kuna nad peavad ka külmaga olema vedelad. See, kas mootor talub kütusesäästlikku õli, on kirjas sõidukitootja nõuetes. Kui mootoris on lubatud kasutada 0W või 5W õli, tohib see töötada kütusesäästliku õliga.

Longlife ehk pikaealine õli

Longlife õli on spetsiaalselt ette nähtud Longlife hooldusega mootorsõidukitele, mille mootorid on kohandatud pikendatud õlivahetusvälpadeks. Tegemist on sünteetilise hõõrdumist vähendava õliga viskoossusklassis SAE 0W30 ja 0W40. Õli on eriti vananemiskindel ja võib ökonoomse sõidustiili korral töötada kauem kui tavapäraste (nt 20 000 km pikkuste) õlivahetusvälpade puhul. Olenevalt sõiduki tüübist võib Longlife õli vahetada 50 000 kuni 60 000 km järel. Ehkki Longlife õli on kallim kui tavaline mootoriõli, teevad pikemad vahetusvälbad kulud tasa.

Õlivahetusvälbad arvutab välja pardaarvuti. Arvuti mõõdab erinevaid parameetreid ja arvutab välja aja või kilomeetrid, mis on jäänud kuni järgmise õlivahetuseni. Seejuures jälgitakse bensiinikulu, õlitaset, õli temperatuuri, sõidukiirust, kiirendust/pidurdust ja pöörete arvu. Longlife õli ei tohi kunagi segada tavalise multiviskoosse õliga, kuna see lühendaks õlivahetusvälpa. Pardaarvuti tuleks siis ümber seadistada fikseeritud õlivahetusvälpadele.

Mootoriõli veoautodele

Veoautodes peavad mootoriõlid taluma suuremaid koormusi kui sõiduautodes. Veoautode mootoriõlid on enamasti viskoossemad kui sõiduautode mootoriõlid. Levinud on kõrge temperatuuri viskoossused SAE 40, 50 või 60. Alles koos uue põlvkonna mootorite tulekuga on hakatud ka veoautode mootorites kasutama kütusesäästlikke SAE 5W30 mootoriõlisid. Heakskiidu aluseks on tootjate spetsifikatsioonid ja ACEA klassid E4, E6, E7 ja E9. Ka veoautode mootoriõlidele on osad autotootjad kehtestanud eraldi oma spetsifikatsioonid. Tuntuimad spetsifikatsioonid pärinevad Volvolt, Scanialt, Mercedes-Benzilt, Renault’lt ja MAN-ilt.

Mootoriõli mootorratastele

Mootorrataste puhul peab mootoriõli vastama teistsugustele nõuetele kui sõiduautode puhul. Motorrattad töötavad kõrgemate pööretega kui autod. Pealegi jahutatakse mootoreid vee asemel enamasti õhuga. Mootoril, käigukastil ja siduril on ühine õlivann. Käigukasti tõttu mõjub õlile suurem nihkejõud kui sõiduauto mootoris. Seetõttu on vaja mootorrataste mootoriõlides kasutada spetsiaalseid lisandisegusid, mis aitaksid taluda suuremat koormust. Siin tulevad appi EP-manused. Mootorrattad, mille sidur asub õlivannis, ei talu hõõrdumist vähendavaid manuseid, nagu need on kasutusel kütusesäästlikes õlides. Taolised manused suurendavad siduri läbilibisemise ohtu. Veenduge seetõttu alati enne õli ostmist, et see vastab tootja spetsifikatsioonidele.

Iseenesest võib mootorratastes kasutada sünteetilist mootoriõli, kuid mitte esimese 2000 kilomeetri jooksul. Mootorratta sissetöötamiseks tuleks kasutada mineraalõli, et liikuvad osad saaksid üksteisega sobituda. Pärast seda võib vahetada õli sünteetilise vastu.

Mootoriõli traktoritele

Moodsates traktorites on enamasti mootoril, transmissioonil ja siduril eraldi õliringlus, mistõttu sarnanevad mootoriõlile esitavad nõuded sõiduauto mootoriõli omadega. Vanemad traktorid, kus mootoril, siduril ja transmissioonil on ühine õlitussüsteem, vajavad universaalõlisid, mis pole tavapäraste autoõlidega võrreldavad. Sellistel õlidel on transmissiooni- ja hüdroõli omadused.

Universaalõlisid klassifitseeritakse UTTO (Universal Tractor Transmission Oil) ja STOU (Super Tractor Oil Universal) standardite alusel.

• UTTO tähistusega õlisid võib kasutada samaaegselt transmissioonisüsteemis, märgpidurites ja hüdrosüsteemis. Mootorile nad aga ei sobi. UTTO õli kõrval on vaja kasutada eraldi mootoriõli.
• STOU tähistusega õlid määrivad samaaegselt mootorit, transmissioonisüsteemi, märgpidureid ja hüdrosüsteemi. Neid kasutatakse moodsates traktorites.

Erinevalt sõiduautodest ei vahetata traktorites õli kindla arvu läbitud kilomeetrite, vaid töötundide järel. Levinud on õlivahetus iga 500 töötunni järel.

Mootoriõli vanasõidukitele

Vanasõidukid nõuavad sageli spetsiaalseid määrdeaineid, mille kohta ei saa teha üldistusi. Laske end sel teemal nõustada asjatundjatel, et Te ei otsustaks kogemata vale õli kasuks. Üldiselt sobivad vanasõidukitele harva praegusel ajal levinud multiviskoossed õlid. Vanasõidukitega sõidetakse enamasti vaid suvel, mitte üle 5000 kilomeetri aastas ja neil puudub katalüsaator. Osadel vanasõidukitel pole isegi õlifiltrit. Põlemisjäägid settivad õlivanni. Kasutades neis mootoreis pindaktiivsete pesumanustega  legeeritud õlisid, ligunevad setted lahti ja jõuavad õliringlusse. Tagajärjeks on kulumise suurenemine ja mootoririke. Nüüdisaegsed õlid on vanade mootorite jaoks liiga vedelad. Pealegi võivad tihendimaterjalid, nagu nahast kaelustihendid, korktihendid ja vilttihendid manuste tõttu läbi kuivada. Tihendid ei pea siis enam määrdeainet kinni ja õli hakkab mootoriruumist välja jooksma. Sobiva õli valimisel on seega vaja arvestada nii mõnegi iseärasusega.

Paljud uuemad vanasõidukid, mis on nooremad kui 30 aastat, taluvad juba tänapäevaseid aastaringseid õlisid. Vaatamata sellele uurige siiski enne ostu, millist õli soovitatakse kasutada.

Mootoriõlide segamine

Ehkki põhimõtteliselt saab eri tootjate mootoriõlisid, olgu sünteesõli- või mineraaõlipõhiseid, omavahel segada, soovitame seda siiski teha vaid erandkorras, kui õlitase on madal ja mootor on ohus. Segades üht õli teisega, langeb originaaltoote kvaliteet. Erinevad õlid võivad näiteks sisaldada erinevaid manuseid ja avaldada seetõttu ettenägematut mõju. Kui mineraalõli seguneb sünteesõliga, langeb sünteesõli jõudlus, kuna mineraalõlil on tunduvalt väiksem viskoossusindeks.

Kui Teil peaks siiski tekkima soov kombineerida omavahel eri tootjate õlisid, pöörake tähelepanu järgmistele punktidele, et vältida suuremaid probleeme:

• mõlemad õlid peavad vastama sõidukitootja nõuetele;
• mõlemad õlid peavad olema kas mineraalsed või sünteetilised;
• mõlemad õlid peavad olema sama viskoossusega (SAE klass);
• kui mootoris on lubatud kasutada erinevaid SAE klasse, võib segada ka erineva viskoossusega õlisid, nt 5W30 ja 5W40.

ADDINOL ei soovita erinevaid õlisid omavahel segada. Proovige julgesti erinevaid heakskiidetud õlisid oma mootoris, kuid laske eelnevalt vana õli süsteemist välja. Nii väldite ebameeldivaid üllatusi ja saate tõetruu ettekujutuse uue õli töövõimest. Juhul kui olete hädakorral (äärmiselt madala õlitaseme tõttu) sunnitud segama erinevaid mootoriõlisid, vahetage lähiajal kindluse mõttes õli ära.