ADDINOLi kompressoriõlid kõrgeimateks nõueteks

Kompressorite põhialused

Kompressorid on masinad gaasiliste ainete, nagu õhu, maagaasi või hapniku kokku surumiseks ehk ruumala vähendamiseks, mille tulemusel saadakse suurema rõhuga surugaas. Eristatakse kolbmasinaid (mahtkompressoreid) ja turbomasinaid (turbokompressoreid). Eri tüüpi kompressorite ehitus ja tööpõhimõte on väga erinev. See, millist tüüpi kompressorit mingiks tööprotsessiks vaja on, sõltub ekspluatatsioonitingimustest.

Turbokompressori puhul suunatakse gaasiline aine pöörlevale labadega rootorile. Gaas liigub läbi rootori ning väljub suurema rõhu ja kiirusega. Vooluenergia muundatakse rõhu energiaks.

Mahtkompressoris toimub sisseimetud gaasi kokkusurumine ehk komprimeerimine suletud ruumis (silindris) edasi-tagasi liikuva kolvi abil.

Kompressoritüübid Pneuropi järgi

Pneurop on Euroopa päritolu kompressori-, vaakumpumba- ja suruõhutööriistatootjate ühendus. Ehkki kõikidele kompressoritüüpidele pole ametlikku nime antud, tunnustab tööstusharu Pneuropi kompressorite liigitust.

Kompressorite määrimine

Õhukompressorid võivad olla õliga määritavate survekambritega või õlivabade survekambritega (kuivkompressorid). Õliga määritavate survekambritega õhukompressorite hulka kuuluvad õli sissepritsejahutusega kolbkompressorid, rotatsioonlabakompressorid ja kruvikompressorid. Hõõrdepaare võib eraldada väike õlikogus, nagu nt kolbkompressoris, või suurem õlikogus, nagu õli sissepritsejahutusega kruvikompressoris. Niisuguses süsteemis täidab õli ühtlasi ka suruõhu jahutaja rolli. Suruõhk puutub õliga määritavates kompressorites vahetult õliga kokku ja kogub endasse väikseid õliosakesi. Et suruõhu sisse ei jääks liiga palju õli, eraldatakse õliosakesed õhust kondensaadi või õli separaatoriga. See on vajalik tuleohu vähendamiseks, kuna õli ja õhu segu võib soodustada tulekahju teket ja levikut.

Õlivabade survekambritega õhukompressorite hulka kuuluvad muu hulgas Roots-tüüpi kompressorid, kuivalt töötavad kruvikompressorid ja kõik turbokompressorid. Kuna neis seadmeis pole pidevalt üksteisega kokku puutuvaid hõõrdepaare, on määrimine üleliigne. See ei tähenda aga veel, et õlivabade survekambritega õhukompressorid ei vajaks üleüldse määrimist. Kuivalt töötavates kruvikompressorites on näiteks vajalik radiaal- ja aksiaallaagrite ringlusõlitus.

Kompressoriõlide koostis

Kompressoriõlid koosnevad mineraalõlidest või sünteesõlidest. Kompressoriõli kasutusiga sõltub suuresti baasõlide omadustest. Suure koormuse (rõhu) all ja kõrgel temperatuuril töötavad kompressorid vajavad sünteetilist õli, kuna see on palju vananemiskindlam ja tunduvalt kõrgema viskoossusindeksiga kui mineraalõli. Mineraalõlipõhiseid kompressoriõlisid kasutatakse peamiselt vähe kuni mõõdukalt koormatud kompressorites.

Ka kompressoriõli viskoossus valitakse lähtuvalt ekspluatatsioonitingimustest. Enamasti kasutatakse kompressorites väheviskoosseid õlisid (nt ISO VG 32 ja 46), kuna nad kindlustavad ka külmkäivitusel süsteemi kiire ja piisava määrimise. Ühtlasi tekitab väikse viskoossusega õli vähem setteid. Kompressorid, mille kompressiooni lõpptemperatuur on kõrgem, vajavad suurema viskoossusega kompressoriõli. Kui kompressorid töötavad laias temperatuurivahemikus (välitingimustes), on vajalik, et õlide viskoossus sõltuks võimalikult vähe temperatuurist. Sobiva viskoossusklassi annab ette kompressori tootja.

See, milliseid nõudeid peab kompressoriõli täitma, sõltub lisaks ka komprimeeritavast ainest. Kokkusurutav gaas määrab ära, millised spetsiifilised omadused peavad õlil olema. Teades näiteks, et metaan lahustub mineraalõlis, põhjustades õli kvaliteedi langemist, on soovitatav valida sünteesõli, milles metaan ei lahustu, nagu nt PAG.

Sünteetilise õli eelised mineraalse ees:

• temperatuurikindlus (külma ja kuuma suhtes)
• oksüdatsioonikindlus
• rasksüttivus
• minimaalne vahustumiskalduvus
• vähene lakisette teke (sadestumine)
• pikemad õlivahetusvälbad
• väiksemad remondi- ja hoolduskulud

Sünteesõli puudused mineraalõli ees:

• potentsiaalne kokkusobimatus erinevate materjalidega (tihenditega)
• kõrgem hind

Kompressoriõlide ülesanded

Olenevalt kompressorist täidavad kompressoriõlid erinevaid ülesandeid. Üldiselt peavad kompressoriõlid moodustama suure rõhu ja kõrgete temperatuuridega tingimustes vastupidava määrdeainekelme hõõrdepaari vahel ning hoolitsema soojuse ärajuhtimise eest.

• kolbkompressorites: silindri ja mootori määrimine
• kruvikompressorites: liuge- ja veerelaagrite, reduktori määrimine, kompressori tihendamine, soojuse ärajuhtimine ja müra summutamine
• turbokompressoris: veere- ja liugelaagrite, reduktori ja võllitihendite määrimine

Turbolaadur seest

Kuidas valida kompressoriõli?

Nagu juba põgusalt mainisime, on kompressoriõli valimise aluseks mitmed kriteeriumid:

• kompressori tüüp ja konstruktsioon (ühe- ja mitmeastmeline)
• kasutusala (statsionaarne või mobiilne)
• komprimeeritava gaasi liik
• kompressiooniaste
• kompressiooni lõpptemperatuur
• keskkonnamõjud (ümbritseva keskkonna temperatuur, tolm, õhuniiskus)

Erinevad rakendusalad nõuavad erinevaid kompressoriõlisid. Järgige ka alati kompressoritootja ettekirjutusi. Meie eksperdid annavad Teile meeleldi nõu.

Kruvikompressori rootor

Kompressoriõlide standardimine

Üks oluline kompressoriõlide omadus on temperatuurikindlus. Suruõhu tekitamisel saavutatakse kõrge kompressiooni lõpptemperatuur. Mida kõrgem see temperatuur on, seda suurem termiline ja oksüdatiivne koormus määrdeainele mõjub. Õli temperatuurikindluse kadumisel tekivad süttimisohtlikud sadestused. DIN 51506 standardis on sätestatud miinimumnõuded kompressoriõlidele, et minimeerida muu hulgas põlengu ohtu. DIN standardis käsitletavad VD-L rühma kompressoriõlid täidavad kõige kõrgemaid nõudeid seoses seadme ohutusega. Sellesse rühma kuuluvad määrdeained peavad olema vananemiskindlad, vähese sadestumiskalduvusega ja termiliselt stabiilsed. Kolbkompressorites peavad nad näiteks suutma taluda 220 °C kompressiooni lõpptemperatuuri.

Ohupotentsiaal õhukompressorites

Määrdeainete oksüdatsiooniproduktid võivad tekitada klappidele, torudesse ja separaatoritesse koksisarnast sadet. Koos temperatuuri tõusuga kompressiooni lõppfaasis suureneb õliga määritavate survekambritega kompressorites koksisarnaste sadestuste tekke risk. Need sadestused võivad tingida kasuteguri langemist, tehnorikkeid, kulumist ja suurendada tuleohtu. Siiski on olemas mõned meetmed, mis aitavad ennetada potentsiaalseid ohte õhukompressorites:

• oksüdatsiooni- ja korrosiooniinhibiitoritega ning hea vee eraldusvõimega (koksi teket vähendavate) VD-L rühma määrdeõlide kasutamine
• õige õlitaseme tagamine (aitab ennetada vaegmäärimist ja mudasette teket)
• kinnipidamine lubatud maksimaalsest kompressiooni lõpptemperatuurist, kasutades tõhusaid jahutussüsteeme
• kondensaadi väljalaskmine torudest, jahutitest või separaatoritest aitab vähendada setete teket
• kompressori, klappide, jahuti ja filtri regulaarne jälgimine ja puhastamine
• temperatuuri ja rõhu kontrollimine seadme tõrgeteta töö tagamiseks

Kompressoriõli seisundi kontrollimine ja õlivahetus

Kompressori hooldus- ja õlivahetusvälp sõltub õli kvaliteedist ja tootja ettekirjutustest. Masina kasutusjuhendis olevad andmed on siiski üksnes orientiiriks, kuna iga kompressor käitub erinevates keskkonnatingimustes erinevalt. Õliseisundi jälgimiseks laske regulaarselt analüüsida õliproove laboris. Kontrollige lisaks korrapäraselt õlitaset, et ennetada tehnorikkeid. Õlivahetusvälpa on võimalik pikendada õli hooldamisega. Selleks tuleb puhastada regulaarselt õlifiltreid, et eemaldada õlist hõljuvad osakesed, ja aeg-ajalt puhastada ka kogu määrimissüsteemi. Õlivahetus peab alati toimuma kohe pärast kompressori väljalülitamist, kui masin on veel töösoe. Kompressori jahtumisel vajub õlis olev mustus kiiresti põhja ega pruugi koos õliga välja tulla.